Riigikogu liikmed said suvelugemiseks “Tõe ja õiguse” I osa

Tänasel Riigikogu viimasel istungi ​päeval kinkis​ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts kõigile Riigikogu liikmetele​ A. H. Tammssaare “Tõe ja õiguse” I osa äsja ilmunud uustrüki, mille on illustreerinud noor kunstnik Mark Antonius Puhkan. “Tõe ja õiguse” I osa uustrükiga tähistatakse klassiku 140. juubeliaastat ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Kingituse andsid vahetult pärast istungi lõppu Riigikogu kunstisaalis üle seltsi esimees Rein Veidemann ja seltsi liige Maarja Vaino.
“See on kolme põlvkonda hõlmav saatuseromaan. See on meie esimene filosoofiline romaan. See on romaan, mis on andnud meile ridamisi arhetüüpe, kelle variatsioone kohtame tänagi endi keskel: Andreseid ja Pearuid, Krõõtasid ja Marisid, Tiinasid ja Indrekuid, nagu ka Köögertale ja Vesiroose,” ütles Rein Veidemann oma sõnavõtus.

“Tammsaare armastas oma tegelasi ja eestlast. ​”Tõe ja õiguse” Vargamäe on kogu Eesti sümbol ja selles mõttes oleme kõik sündinud Vargamäel​,” lisas oma pöördumises Maarja Vaino.

Riigikogulaste hulgas tekitas kingitus rõõmsat elevust ja ka nostalgiat. Marko Pomerants meenutas oma käike Vargamäele ning Igor Gräzin leidis, et “Tõe ja õiguse” II osa härra Mauruse mõtted on aegumatu kullafond.

Raamatu vahel oli ​seltsi läkitus rahvaesindajatele.

Austatud Riigikogu liige!
Sinu käes on “Tõe ja õiguse” I osa värskete illustratsioonidega uustrüki eksemplar. Selle väljaandega tähistame A. H. Tammsaare 140. juubeliaastat. Ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
“Tõde ja õigus” on üks meie kultuuri alustalasid, meie kirjanduse tüvitekst. Romaan vaatab sügavale eestlase olemusse ning meenutab lugejale, millised olid need kanged mehed ja see rahvas, kes ühel päeval kuulutas välja oma iseseisva riigi. Aga see on ka hoiatusromaan – sihi kaotamisest ja isekusest. See on romaan unistamisest ja sellest, et unistusi tuleb ellu viia vastutustundlikult, kaaskodanikele haiget tegemata.
“Tõde ja õigus” juhatab meid nii inimelu kui ka eestluse põhiküsimuste juurde. Neid asju ei tohi unustada. Vastupidi, nende üle tuleb ikka ja jälle mõelda.
Lugegem käesoleval juubelisuvel Tammsaaret! Et jätkata sügisel väärikalt oma rahva esindamist ja teenimist.
Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts

Pilte esitlusest saab vaadata Riigikogu lehelt https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xiii-riigikogu/xiii-riigikogu-sundmused/tammsaare-ja-vilde-soprade-seltsi-esindajad-kinkisid-riigikogu-liikmetele-h-tammsaare-toe-ja-oiguse-osa-varskete-illustratsioonidega-uustruki-eksemplari/. Fotode autor on Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Pressiteate edastas
Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts

Advertisements

Klassiku sõber 2018

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts andis täna kell 15.00 Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis välja kolmanda Klassiku sõbra tiitli.

“Tiitliga pärjatakse inimest, kel on auhinna kätteandmisele eelnenud kalendriaasta jooksul ilmunud publikatsioon või mis tahes muu kultuuriteo autorile või autorite kollektiivile, kes on oma tegevusega edendanud eesti kirjandusklassika tundmist ja populariseerimist,” lausus Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann.

Klassiku sõber 2018 on Juhani Salokannel, kirjanik, estofiil ja “Tõe ja õiguse” viie osa soome keelde tõlkija. Eelmisel aastal nägi Soomes ilmavalgust Juhani Salokandle kirjutatud monograafia Tammsaarest. Tema teos “Noore Eesti südametunnistus” (“Nuoren Viron omatunto”) ilmub sel aastal Piret Saluri tõlkes ka eesti keeles.

Auhinnaks sai laureaat Evi Tihemetsa graafilise lehe ja Seltsi tänukirja.

Varem on Klassiku sõbra tiitli saanud kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (2016) ning kirjanik ja lavastaja Heidi Sarapuu (2017).

Tammsaare 140. sünniaastapäeva juubeliaktuse kokkuvõte

30. jaanuaril toimus  Rahvusooperis Estonia meie seltsi korraldatud pidulik A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamise aktus.

Aktusel lausus tervitussõnad Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul oleks tore, kui Tammsaare oleks meile armas ja igapäevane, kõigile lähedal ja meie tegemistes natuke tuge pakkuv kirjanik. Presidendi sõnum noortele oli lugeda „oma Tammsaared kapsaks“.

„Seal on uskumatult hästi kõnetavat materjali igale põlvkonnale, keda vaevavad elu igavesed mured – noorena ilusamad, vanemana üha rohkem vaevadega põimitult,“ lausus president.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et Tammsaare on kirjanik, kes räägib armastuse tähtsusest inimeseks olemise juures.

„Me vajame Tammsaaret just armastuse sõnumi pärast. See tähendab, et inimest tuleb armastada ning inimest peab armastama isegi siis, kui see armastus on lootusetu, viljatu ja armetu. Kui me poleks pealtnäha viljatult ja lootusetult armastanud Eestit, ei tähistaks me sel aastal riigi sajandat sünnipäeva. See, mis meie riiki ja meie inimesi koos hoiab, on just armastus. Tammsaarelik armastus,“ rääkis Saar.

Sündmuse korraldanud Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimees Rein Veidemann tegi ettepaneku, et edaspidi võiks 30. jaanuar olla meie riigi tähtpäevakalendrisse kantud Tammsaare päevana.

„See oleks niisugune päev, mis oleks täielikult pühendatud eesti kirjandusele ja kogu meie kirjanduskultuurile, nagu meil on Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, 14. märts  pühendatud emakeelele.  See päev, 30. jaanuar korduks siis nii kaua, kuni on olemas Eesti riigi tähtpäevade kalendaarium,“ sõnas Veidemann.

Aktusel kuulutati välja ka Tallinna linna Tammsaare romaanipreemia laureaat, kelleks osutus kirjanik Nikolai Baturin.

Preemiat üle andma tulnud Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles oma sõnavõtus, et romaan on nõudlik žanr, mis vajab erilist esiletõstmist. Ta meenutas, et Tallinna linn andis juba 1940. aastal esimest korda välja romaanipreemia, millega tunnustas postuumselt Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“.

Žürii esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on eesti kaasaegne romaan heas seisus ning väga elujõuline. Žürii (Tiit Aleksejev, Maimu Berg, Maarja Vaino) leidis, et Nikolai Baturin on oma viimase romaaniga “Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse” saavutanud erilise žanrimeisterlikkuse ning kogu oma loominguga loonud äratuntava omakosmose.

Aktuse viimane kõneleja Maarja Vaino rääkis, et kontserdil kõlanud muusika on seotud Tammsaare muusika-eelistustega ning et üle kõige armastas kirjanik sümfoonilist muusikat ja viiulimängu.

Kuna kirjaniku loomingus tähistab muusika sageli midagi helget, lootis Vaino, et ka aktusest osavõtjad saavad kaasa ühe kauakestva hingehelina, mis kasvab veelgi, kui koju jõudes mõni Tammsaare teos avada.

Aktuse lõpetas Aivar Tommingase esitatud A.H.Tammsare „Truudus“, tekst, mille Tammsaare kirjutas 1939. aastal noortele.

Palju kiidusõnu pälvisid katkendid Elmo Nüganeni lavastatud  Tammsaare-ainelistest lavastusest ning Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri (dirigent Jaan Ots) ja solisti (Kristel Pärtna) etteasted.

„Tahan jagada oma vaimustust ja öelda, et see oli üks tõeliselt õnnestunud sündmus, mille kohal hõljus ehe vaim, olgu siis kirjanduse, juubilari või rahva/rahvuse oma,“ sõnas üks külalistest. „Nii selgelt ja tajutavalt ühtesiduv, millist tänapäeval mitte just sageli ei kohta.“

Aktusest tegi otseülekande ERR-i kultuuriportaal, salvestus koos lisadega oli eetris ETV2-s reedel kell 21.35.

 

Tammsaare 140 kontsert-aktus Estonias

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts korraldab 30. jaanuaril kell 19.00 Estonias A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamiseks piduliku kontsert-aktuse.

Aktusel esitab Tallinna Linnateater katkendeid Elmo Nüganeni Tammsaare-lavastustest, musitseerib Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester ning antakse üle Tallinna linna Tammsaare romaanipreemia. Kuuleme Vabariigi Presidendi tervitust ja meie Seltsi esimehe Rein Veidemanni peokõnet.

Kõik Seltsi liikmed on aktusele eriliselt oodatud!
Soovi korral saab end sündmusele registreerida siin!
Olete oodatud koos kaaslasega!

Seltsi üldkoosolek

Hea Tammsaare ja Vilde sõber!

Ootame Sind Seltsi üldkoosolekule 10. mail kell 17.30 Tammsaare muuseumisse.

Päevakorras:

Tervitussõnad
1. Päevakorra kinnitamine
2. Tegevusaasta aruande esitamine
3. Majandusaasta aruande esitamine
4. Revisjonikomisjoni aruande esitamine
5. 2017. aasta plaanide tutvustamine
6. Jooksvad küsimused
Järgneb jalutuskäik Kirjanduslik Kadriorg.

Juhul, kui te koosolekule tulla ei saa, palume kindlasti Seltsile edastada volikirja, et üldkoosolek oleks otsustusjõuline. Volikirja saab saata aadressile ahtev@mail.ee
Volikiri

Kaunist saabuvat nädalavahetust soovides,
Teie Selts

“Klassiku sõber” 2017 on Heidi Sarapuu

Selts andis 14. veebruaril, sõbrapäeval, välja teist korda tiitli „Klassiku sõber“, mille seekord põlvis näitekirjanik ja lavastaja Heidi Sarapuu oma kultuurilooliste etenduste eest, mille hulgas on ka mitu lavastust Vildest ja Tammsaarest. Koos lillede ja tänukirjaga anti laureaadile üle Mare Vindi graafiline leht “Müürid”.

Lisaks anti välja ka tänukirjad Vikerraadio toimetusele – peatoimetaja Riina Rõõmus, Laura Teder, Anna-Maria Kurrel ning Allan Rajavee – “Tõe ja õiguse” 90. aastapäeva tähistamise eest Vikerraadios.

Aitäh kõigile, kes eile Vilde muuseumi tulid ja üritusest osa said!

 Vaata lähemalt siit:  Tänavuse klassika sõbra tiitli pälvis Heidi Sarapuu, eripreemia sai Vikerraadio

Toomas Haugi kummarduskõnet Heidi Sarapuule tunnustuse kätteandmisel loe siit!

2017. aasta plaanid

Tere, seltsiline!

Uus aasta on käima saanud ja ka meie seltsil plaane palju.

  1. Esiteks muidugi tunneme koos heameelt alates 01.01.2017 asutatud Tallinna Kirjanduskeskuse üle! See on uus allüksus linna (Tallinna Kultuuriameti) koosseisus, kuhu kuuluvad A.H.Tammsaare ja E.Vilde muuseumid. Vaata tänast uudist http://www.ohtuleht.ee/781600/see-on-terve-ja-praktilise-moistuse-triumf?utm_source=facebook ja ka varasemat http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/90490e57-ef95-442d-b61c-8aeabe540049/vilde-ja-tammsaare-muuseumid-koondatakse-tallinna-kirjanduskeskuse-alla.

Jaksu uue hingamisega muuseumidele ja meile, sõpradele, jaksu toetamiseks!

2. Klassiku sõber 2017.

Selts küsib liikemete arvamust selle kohta, et keda valida teiseks „Klassiku sõbra“ laureaadiks. Juhatusel küll paar mõtet tekkis, aga mõtleme korra ühiselt! Auhinna koos meie kõigi heade soovide ja tunnustusega anname üle 14.02.2017, sõbrapäeval. Meenutame siinkohal, et „Klassiku sõbra“ auhinna otsustasime anda inimesele, kel on auhinna kätteandmisele eelnenud kalendriaasta jooksul ilmunud publikatsioon või mis tahes muu kultuuriteo autorile või autorite kollektiivile, kes on oma tegevusega edendanud eesti kirjandusklassika tundmist ja populariseerimist.

Auhinnaks on ühe eesti kunstiklassiku graafiline leht ja meie seltsi tänukiri. Ja muidugi meedia tähelepanu!

Kõik ettepanekud on väga teretulnud! Ootame kuni 05.02.2017.

Palume kõigil seltsi liikmetel juba oma kalendritesse kirja panna auhinna kätteandmise aeg, mis on traditsiooniliselt sõbrapäeval, 14.02.2017. Üritus toimub  E.Vilde muuseumis.

3. A.H.Tammsaare näitusenurk Tammsaare Ärikeskuses.

Jaanuari lõpus (avamine on planeeritud Tammsaare sünnipäevale) saab Tammsaare Ärikeskuse fuajee kaks Tammsaare-teemalist istumisnurka. Inspiratsiooni ammutasid koostajad Katre Rohumaa (kujundaja) ja Maarja Vaino (sisu) Tammsaare kodusest interjöörist. Kõiki sisenejaid tervitab vastuvõtulaua kõrval Tammsaare töökabinetti meenutav istumispaik. Teine istumisnurk on bistroo kõrval ja imiteerib Tammsaare elu- ja söögituba, seinalt saab aga lugeda toidu-teemalisi katkendeid romaanist “Ma armastasin sakslast”. Kõigil on niisiis alates jaanuari lõpust võimalus minna ise kohale, kõht täis süüa ja näitus üle vaadata! Koostöö muuseumi ja Ärikeskuse vahel sai alguse just tänu seltsi vahendamisele!

4. Seltsi üldkoosolek.

Küll üsna varakult, aga seda kindlamalt, võiks üles märkida ka seltsi järgmise üldkoosoleku aja. See on 26.04.2017 (kolmapäeval) kell 17.30. Pärast ametlikku üldkoosoleku osa toimub Maarja Vaino kirjandusliku Kadrioru ekskursioon.

5. Suvealguse piknik.

Eelmisel aastal väga õnnestunud üritust meenutades plaanib selts sel aastal suvealguse pikniku korraldada väljasõiduna Piirsalu kanti 19.06.2017.

Piirsalu on seotud Tammsaarega, kelle õde Marie Suurorg (Grossthal) sealkandis elas. Tammsaare käis noorena tihtipeale suvesid õe juures veetmas ning õe pööningul on valminud ka mõned tema varased jutud. Muuhulgas ammutas Tammsaare inspiratsiooni “Meie rebase” kirjutamiseks just Piirsalust.  Täpsem info korralduslike detailide kohta tuleb hiljem, aga kuupäeva võiks juba kirja panna!

6. Sügisene kirjandustänav.

Muuseumidel on plaan 2017 septembris korraldada sügisese kirjandustänava üritus L.Koidula tänaval, mis ühendab kahte klassikumaja ning on lisaks tihedalt veel teistegi kirjanike jalajälgi täis. Plaan on tuua sel päeval tänavale kirjandusega seotud asutused, samas on oma programm kahes kirjanikumajas ja maja esistel platsidel. Mõte alles idaneb, seega iga ettepanek ja idee väga teretulnud! Ootame!

7. Seltsi liikmemaks 2017.

Sel aastal ootab selts ikka liikmetelt nii liikmemaksu (aastas 12,- eurot) kui võimaluse korral ka suuremat toetamist. Ikka selleks, et muuseume, nüüd juba lausa keskust, toetada ja klassikuid elevatena hoida! Seltsi arve LHV pangas EE537700771001822228. Tänud juba ette!

Aitäh Sulle, seltsi liige, senise toetuse ja osalemise eest! Kohtumiseni hiljemalt 14.02., mil toimub „Klassiku sõbra“ üleandmise üritus Vilde muuseumis, kuhu loomulikult kõik liikmed oodatud!

Tänuga ja tervitades

MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts