30. jaanuaril 2023 heisatakse eesti kirjanduse päeva puhul lipud!

​​30. jaanuaril heisatakse esimest korda lipud, et tähistada eesti kirjanduse päeva. Eesti kirjanduse päevaga soovime väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.

2023. aastast alates on 30. jaanuar riiklikus tähtpäevade kalendris eesti kirjanduse päevana, mis on ka lipupäev. Eesti kirjanduse päevaga soovime väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.

Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.

Kutsume üles tähistama eesti kirjanduse päeva kõikvõimalike erinevate tegevustega!

Olgu loetletud mõned võimalused: koolipäeva alustamine ülekoolilise aktusega; lugemissoovituste ja ettelugemiste postitamine sotsiaalmeediasse; kirjandusvõistlused; ühislugemised; ühistegevused, mille keskmes on teoste kandumine ühest kunstikeelest teise (näidendid, filmid, muusika, kujutav kunst); kirjanduslikud matkad; kirjanike muuseumide külastamine; eesti kirjanduse lemmikteose valimine; lugejaauhindade jagamine, pimekohting raamatuga jne.

Need eesti kirjanduse päeva võimalikud sisustamised moodustavad vaid väikese kimbu ideedest, mis annaksid sellele päevale erilise tähenduse ja laia kõlapinna. Loodame, et seeläbi tekib igaühel isiklikum suhe emakeelse algupärase kirjanduse ja selle saavutustega!

KIRJANDUSE ÖÖDISKO. Tallinnas lõpetab esimese eesti kirjanduse päeva kirjanduse öödisko Tammsaare pargis, sest 30. jaanuaril on ka A. H. Tammsaare 145. sünniaastapäev. Öödisko on avaliku ruumi sündmus, kus kõigil on võimalus jalga keerutada kirjanikest DJ-de mängitava muusika saatel, mis on loodud eesti luuletekstidele. DJ-na teevad kaasa Jan Kaus, Keiti Vilms, Urmas Vadi. Tähistame kõik koos eesti kirjanduse päeva!

LISAINFO:

http://www.kirjanduskeskus.ee

Facebooki leht (sealt ka jooksvalt uudised erinevate sündmuste kohta): @ eesti kirjanduse päev

Seltsi jõulud toimuvad 7. detsembril kell 16.30 Vilde muuseumis

Hea seltsiline!

Oled oodatud Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi jõuluhõngulisele koosviibimisele kolmapäeval, 7. detsembril kell 16.30 algusega Vilde muuseumis.

Sedakorda pakume kohe rikkalikku programmi.

16.30 kogunemine Vilde muuseumis. Jõulujook ja kook

16.45 kuraatorituur värskelt avatud Vilde muuseumi näitusel “Nakatav kirg. Eduard Vilde näidendite lugu”. Tutvu näituse tutvustusega ja vaata, mida lehed on sellest juba kirjutanud siit

18. 00 kõik soovijad saavad suunduda Tammsaare muuseumisse, sest seal esitletakse “Kõrboja peremehe” uut kommenteeritud väljaannet. Vestlevad Maarja Vaino ja Lembit Peterson. Sissepääs muuseumipiletiga.

LISAKS saad kirjanike muuseumitest osta erilisi kirjanduslikke jõulukinke ja endiselt saab anda HOOGU Mati Undi muuseumile “Geeniuse pink” maali ostmiseks siit

Kirjanduspidu sai selleks korraks taas peetud

Täname kõiki, kes veetsid oma kauni laupäeva VI Kirjandustänava festivalil. Oli publikut ja päikest ja muidugi ohtralt kirjandusteemalisi mõttevahetusi ning raamatuid. Meie Seltsi telgis käis ka tänava ägedaim kauplemine. Kirjanduslikke meeneid müüdi rekordilises koguses. Nende ostudega toetati Tallinna Kirjanduskeskust.

Palju tänu ostjatele, kuulajatele ja osalejatele. Aasta pärast taas!

Toeta Hooandjas Mati Undi muuseumit ühe erilise maali ostmisel!

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts on käima lükanud enda esimese HOOANDJA projekti.

AITA SINAGI jõuda “Geeniuse pingi” maalil Mati Undi muuseumi seinale.

Mati Undi muuseum

Mati Undi muuseum sai alguse 2019. aasta sügisel Kirjandustänava festivali raames loodud tänavanäitusena. Sellest kasvas võimalus luua ajutine muuseum majja, kus aastatel 1995-2005 elas ka Mati Unt. Praeguseks on Mati Undi muuseumist saanud püsimuuseum, mille peamiseks eesmärgiks on uurida ning publikule tutvustada Mati Undi pärandit ning laiemalt 1960.-1970. aastate eesti kirjanduse “kuldset” aega.

Muuseumi ideed

Mati Unti iseloomustas mängulisus ning ka loodaval püsinäitusel on mängulisus kesksel kohal. See kajastab Undi elu ja loomingut ootamatus formaadis, andes samal ajal edasi undilikkust. Näiteks on muuseumikülastajal võimalik ennast paigutada Undi loomingu “sisse”, piiludes teosest “Öös on asju” inspireeritud ruumi või pugedes romaanist “Hüvasti, kollane kass” inspireeritud fantaasiatuppa.

Oluline osa muuseumist on pühendatud ka kirjandusteaduslikule tegevusele teaduskeskuses Untium, mis tegeleb eesti kirjanduse 1960.-1970. aastate uurimise, uurimustööde juhendamise ning tulemuste vahendamisega avalikkusele.

Muuseumikogu

Mati Undi muuseumi eesmärgiks on uurida, esitada ja säilitada Mati Undi elu ja loominguga seostuvat. Sellel aastal alustas muuseum arhiivikogu rajamise ning bibliograafia koostamisega. Samuti jätkatakse materjali kogumisega.

Soovime omalt poolt panustada muuseumi kunstikogusse ning koostöös Sinuga soetada Mati Undi muuseumile Mati Küti maali “Geeniuse pink”.

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts on toetav kogukond Kadriorus asuvatele Tammsaare, Vilde ja Mati Undi muuseumidele. Meie seltsi peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa kirjandusklassikute loomingu ja isikute laiemale teadvustamisele avalikkuses ning muuseumide aitamine jõu ja nõuga.

Kirjandustänava festival tuleb VI korda!

10. septembril 2022 tulge Kadriorgu VI Kirjandustänava festivalile!

Nagu ikka, on kohal ka Tammsaare ja Vilde Sõprade selts (AHTEV), kelle telgis saab nautida sisukat kirjandusprogrammi ja soetada Tallinna Kirjanduskeskuse kirjanduslikke meeneid. AHTEV (Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts) telgis toimub: 13.00 Aruteluring „Mis roll on kirjanduspärandi tutvustamisel kirjandusklassikute seltsidel?“ Vestlevad Tiina Kaalep (Jaan Kaplinski Selts), Janika Kronberg (Karl Ristikivi Selts) ja Aija Sakova (Ene Mihkelsoni Selts). Vestlust juhib Krista Aru (Jaan Tõnissoni Selts). 14.00 Kirjanik Katrin Laur kohtub lugejatega ja loeb katkendeid oma menukast ajaloolisest romaanist „Tunnistaja“ (Hea Lugu, 2022). 15.00 Aruteluring „Milleks eesti kirjandusele oma päev?“. Vestlevad Anu Kell (eesti keele õpetaja), Toomas Kiho (Akadeemia peatoimetaja) ja Toomas Haug (kirjandusteadlane). 16.00 Rein Veidemann loeb katkendeid oma valmivast novellikogust „Jumala lehmake“. Juttu tuleb tähenduslikest loomadest autori elus. LISAKS saab AHTEV telgis soetada ka Vilde ja Tammsaare, aga ka teiste Eesti kirjanike muuseumite põnevaid, originaalseid kirjanduslikke meeneid. Iga ostuga toetad nii seltsi tegevust kui kirjanike muuseume. KIRJANDUSTÄNAVA FESTIVALI PROGRAMM

 

Selts teeb külaskäigu Koidula muuseumisse

Sügisene kirjanduslik Pärnu kutsub!

Hea meel on kutsuda kõiki Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi liikmeid, aga ka teisi kirjandussõpru, 1. oktoobril väljasõidule Pärnusse, Koidula muuseumisse.

Hiljuti värskenduskuuri läbi teinud Koidula muuseumi püsinäitusel saame põhjalikult tutvuda Johann Voldemar Jannseni (1819–1890) ja Lydia Koidula (1843–1886) tegevuse ja endise koduga. Maja on kultuuriloolise tähtsusega ka kui maarahva kool ja nädalalehe Perno Postimees toimetus. Koidula muuseumimaja juurde kuulub maja taga paiknev renoveeritud aed, kus suvel toimuvad vabaõhusündmused.

Eesti ühte olulist kirjanikumuuseumi tutvustab meile muuseumijuht Elmar Trink.

Vaata siit ka Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu tehtud kirjanike muuseumite staaresemete reklaamklippi:

http://www.kirjanikemuuseumid.ee/staaresemed/koidula-memoriaalmuuseum

Lisaks Koidula muuseumile saame teha visiidi ka lähedal asuvale Vana-Pärnu kalmistule, kus külastame August Sanga ja Kersti Merilaasi haudu.

INFO:

Aeg: laupäev, 1. oktoober kell 12–19

Buss väljub Tammsaare muuseumi juurest kell 12.00 ja jõuab tagasi orienteeruvalt kell 19.00

Eelneval kokkuleppel võimalik peale tulla ka Vana-Pääsküla bussipeatuse taga olevast Circle K parklast (Pärnu mnt 552)

Hind (vähemalt 20 inimese puhul): 30 eurot. Sisaldab bussisõitu edasi-tagasi, muuseumipiletit ja väikest kohvipausi.

Programm:

12.00 – Start Tammsaare muuseumi juurest

13.30 – Kohvipaus Koidula muuseumis

14.00 – Tutvumine Koidula muuseumiga

15.30 – Jalutuskäik Koidula muuseumist Vana-Pärnu kalmistule

16.15 – 17.30 vaba aeg: võimalus külastada Pärnu muuseumi, käia einestamas.

17.30 tagasisõit Tallinna

PALUME registreerida ennast sellel lingil hiljemalt 25.09.2022 https://forms.gle/RyyjQuMpuy4WtGdD9

Osavõtutasu palume kanda MTÜ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts kontole

EE537700771001822228 (LHV)

Täpsem info:

tammsaarejavildeselts@gmail.com

tel. 5036620

Üldkoosolek

Head Seltsi liikmed!


Kutsume teid meie Seltsi üldkoosolekule 15. juunil kell 17.00 Tammsaare muuseumisse.
Päevakord:
1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
2. Tegevusaasta aruanne
3. Majandusaasta aruanne
4. Uue juhatuse valimine
5. Jooksvad küsimused

Et koosolek oleks kindlasti otsustusjõuline, loodame rohket osavõttu (palume oma tulekust ka meili teel teada anda) või saata volituse aadressile ahtev-juhatus@googlegroups.com

Kohtumiseni!
Teie Selts

Selts pakub Kirjandustänava festivalil head kirjanduslikku programmi!

Viies Kirjandustänava festival toimub 11. septembril 2021. Rõõm on teatada, et taaskord on oma panuse programmi andmas ka Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.

AHTEV telgis toimub:

13.00 Rein Veidemanni romaan “Lunastus”

Kuidas põimida aja-ja kultuuriloolised seigad ning tegelased oma elulooliste sündmuste ja kogemustega? Romaani taustast ja kirjutamise köögipoolest vestleb autoriga Elmar Trink. 

14.00 “Kirjanik diplomaadina: vaev või õnnistus?”

Nii mõnigi Eesti kirjanik andis diplomaadina oma panuse noore riigi rajamisse; neist tuntuim on ilmselt Eduard Vilde Eesti esimese saadikuna Berliinis. Kirjaniku ja diplomaadi töö ühendamisest taasiseseisvunud Eestis vestlevad kirjanikud Jaak Jõerüüt ja Eda Ahi. Vestlust juhib diplomaat ja tõlkija Marin Mõttus.   

15.00 Levila kirjandusteemalise jutusaate “Kapsapea” avalik salvestus.

Uue hooaja avasaade sünnib otse kirjandusfestivalil. Saates arutleme (eesti) kirjandusklassika ja -klassikute olemuse üle. Kes on kirjandusklassik? Kuidas selleks saadakse? Nagu ikka, annavad saatele ilme lugejate muljed- sel korral siis teemal, kes on sinu kirjandusklassikud? Saadet veavad Berit Kaschan ja Ester Urbala.

LISAKS saab AHTEV telgis soetada ka Vilde ja Tammsaare, aga ka teiste Eesti kirjanike muuseumite põnevaid, originaalseid kirjanduslikke meeneid. Iga ostuga toetad nii seltsi tegevust kui kirjanike muuseume.

KIRJANDUSTÄNAVA FESTIVALI PROGRAMM

FESTIVAL FACEBOOKIS

Kairi Tilga kõne Klassiku Sõbra tiitli üleandmisel

14.02.2021

Mõne aasta eest veel Vilde muuseumis töötades ja igapäevaselt kirjaniku maapealne delegaat olles, oli mul juba mõnda aega põues suur paine. Selle paine nimi oli VILDE puudumine Eesti teatris!

Ühest küljest on see terav probleem, kuna teame, et teater suudab elustada kirjandusklassikat, viia seda uutesse kõrgustesse ja serveerida sellest ka 21. sajandi eestlasele väärt vaimutoitu.  Ilma teatrilaval olemata nagu polegi klassikul lootust?!

Teisalt on see valus probleem, kuna teater- see oli muidu ateistliku Vilde religioon. Väärika olemise ja timmitud avaliku sõnaga Vilde kaotas teatrist rääkides justkui meele!

Teatrikire ilmestamiseks paar meenutust:

  1. Juba 1886. aastal ajalehess Virulane töötades mõtestab 21- aastane Vilde Eesti näitekunsti püüdlusi ja eesmärke. Ajal kui rahvuslikku teatrit- ega näitekunsti polnudki veel, oskab see noormees täpselt näha, mida tuleb teha, et valdkonda arendada. Ta näeb teatris Suurt Ühendajat- silda erimeelsuste ja ühiskondlike seisuste ületamiseks. Lõimumise altarit.

„Haritud inimene on hariduse sõber- saagu see sõprus hariduse kasuks ka teatris nähtavaks”, kirjutas ta.

2. Saksa okupatsiooni tingimustes avas Vilde 20. augustil 1918 Estonia teatri uue hooaja. Ta räägib kriisiajal pühalikult ilust, tõest ja kvaliteedist. Teatrist on ehk isegi just kriisiaja kiuste saanud tema jaoks pühakoda. Vilde pühitseb vaimutemplit teeniva preestrina seda rahvuslikku kunstikoda ja lubas seda innukalt ajakõrgusele viia. Ta kutsus igaüht osalema nendel esteetilistel jumalateenistustel nii täna kui ka homme, sest see aitab saada paremaks inimeseks.

Vilde vaimu tempel täna on muidugi tema muuseum. Seetõttu tundus väga oluline, et just sinna autentsesse keskkonda saaks ühe lavastuse, mis päriselt avaks kirjanikku ennast. Meest omas ajas, omas kultuuris, oma valikute ja väärtustega.  

Urmas Vadi poole pöördumine ja temalt kiirelt jah saamine oli suur vedamine. Nüüd teame, et vedamine mitte ainult Vilde muuseumi, vaid ka eesti teatri ja kirjanduspärandi jaoks laiemalt.

Vadi sõna kaudu sai Vilde taas elavaks  ja VILDE SAI EESTI TEATRISSE.

Lavastuse „Millest tekivad triibud?“ iseloomustamiseks on öeldud: koomiline, traagiline, pöörasusi ja pöördeid täis, lopsaka fantaasiaga, peenete kihistustega, tundeline, vihjeline. Selles põimub Vilde lugu kirjandusloo ja tema enda loominguga. Kokku kõlab see kõik alliksaarelikult öeldes, kas naljakalt tõsiselt või tõsiselt naljakalt.  

Lavastuses on Vadi Vildet hästi tabanud. Kandma jääb rahutuse tunne, mis on Vildele väga olemuslik. Vilde oli rahutu, sest aeg oli selline. Ta adus seda vastutust ajal kui kõike oli vaja alles luua: kirjandust, ajakirjandust, teatrit, kriitikat, riiki, otsida kodu ja armastust, reisida. Kuskil polnud rahu ja kogu aeg miski või keegi nagu segas.

Meil on eesti teatris täna üksikud inimesi, kes suudavad ise teksti kirjutada, selle lavastada ja ka lavastuse kujunduse luua. Selleks peab olema selge nägemus ja sõnum. Vadil oli!

Lavaseade, mis pretendeerib lausa eraldi tegelaskuju positsioonile, kandis tugevaid vihjeid ja andis taaskord tabavalt edasi midagi vildelikku. Sumbunud, pime, möödunud aegade kila-kola täis. Või oli sees alaline meenutus sellest, kust Vilde tegelikult pärit oli – tabav kujund ilmestamaks kitsaks jäänud kodumaad, suletud kultuuriruumi, kust kirjanik ihkas suurde, avarasse ja valgesse maailma.

Võib julgelt öelda, et Vadi ja Vilde pistsid võrdväärsete kirjanikena selles näidendis rinda – ühel hetkel oli Vadi all ja Vilde peal, siis jälle Vilde all ja Vadi peal.

Klassiku sõbraks saab iga aasta inimene, kes on aasta jooksul märkimisväärselt edendanud kirjanduspärandi tundmist ja populariseerimist. Küll on hea, et kuuenda Klassiku sõbra tiitli VILDE populariseerimise eest saab kirjanik URMAS VADI!

Kairi Tilga

14.02.2021

P.S. Ja Vilde on kahtlemata ka esimene, kes tõi eesti kirjandusse triibud😊 Eesti kirjanduses on vist nii, et seal, kus triibud, seal Vilde.

Klassiku Sõber 2021 on Urmas Vadi!

Pühapäeval, 14. veebruaril kell 14.00 kuulutas Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts välja kuuenda Klassiku Sõbra. 
“Tiitliga pärjatakse inimest, kes oma tegevusega on silmapaistvalt edendanud eesti kirjandusklassika tundmist ja populariseerimist,” selgitas Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. “Tänavu anname selle tiitli kirjanikule, kes pistis rinda teise kirjaniku – Eduard Vildega – ja tõi oma mõtted vaimuka lahendusena rahva ette. Klassiku Sõber 2021 on kirjanik, kultuuriajakirjanik ja lavastaja Urmas Vadi!”

Tiitli andmisel sai määravaks Urmas Vadi loodud Vilde-aineline näidend “Millest tekivad triibud?”, mille lavastajaks ja kunstnikuks oli samuti Vadi ise.

Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse liige ja Vilde loomingu uurija Kairi Tilga sõnul oli Urmas Vadilt näidendi loomiseks kiirelt jah-vastuse saamine suur vedamine.

“Nüüd teame, et mitte vedamine ainult Vilde muuseumile, vaid ka eesti teatrile ja kirjanduspärandile laiemalt. Meil on eesti teatris täna üksikuid inimesi, kes suudavad ise teksti kirjutada, selle lavastada ja ka lavastuse kujunduse luua. Selleks peab olema selge nägemus ja sõnum. Vadil oli! Urmas Vadi ja Eduard Vilde pistavad tekstis võrdväärsete kirjanikena rinda. Kord on Vadi all ja Vilde peal, siis jälle Vilde all ja Vadi peal,” sõnas Tilga.

Klassiku Sõbra tiitliga kaasnes Leonhard Lapini graafiline leht “Triibud” ja Seltsi tänukiri.

Klassiku Sõbra väljakuulutamine toimus vabaõhuüritusena Kirjandustänava Lugemispaviljonis Koidula ja Faehlmanni tänava nurgal.

Senised Klassiku sõbrad on olnud kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, lavastaja Heidi Sarapuu, tõlkija ja kirjandusteadlane Juhani Salokannel, teatrilavastaja Elmo Nüganen ja filmirežissöör Tanel Toom. 

KAIRI TILGA KÕNE KLASSIKU SÕBRA TIITLU ÜLE ANDMISEL