Üldkoosolek ja loeng Vilde reisidest

Ootame teid  3. juunil kell 17.00 Vilde muuseumisse mõnusale koosviibimisele, mille käigus pidada ära üldkoosolek ning kuulata väga põnevat loengut Vilde reisidest ja seiklustest pagulusaastatel, mil ta sõna otseses mõttes elas vahel oma kohvrite otsas.

Muidugi on garanteeritud hõrk kohv Seltsi poolt Vilde verandale soetatud kohvimasinast ja klaasike veini.

Palume väga oma osalemisest teada anda! Kui tulla ei ole võimalik, palume saata volituse (vabas vormis allkirjastatud dokumendina), et saaksime majandusaasta- ja tegevusaruanded kinnitatud. Loe aruannet siit.
Ühtlasi on õige aeg ka meenutada, kas olete jõudnud ära maksta oma liikmemaksu. Kui veel mitte, siis on hea põhjus just nüüd seda teha.
Liikmemaks on endiselt 12€, millele alati võib lisada toetuse kas üldiselt Seltsi tegevuste toetuseks või sihtotstarbeliselt (Vilde kohvrite restaureerimise toetuseks): MTÜ Tammsaare ja Vilde SõpradeSelts LHV EE537700771001822228

Advertisements

Klassiku sõber 2019

14. veebruaril kuulutati Tammsaare muuseumis välja 2019. aasta Klassiku Sõber, kelleks on lavastaja ja teatrijuht Elmo Nüganen!

“Tiitliga pärjatakse inimest, kes oma tegevusega on silmapaistvalt edendanud eesti kirjandusklassika tundmist ja populariseerimist,” selgitas Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. “Sel aastal pälvis tunnustuse inimene, kelle armastusest klassika vastu on osa saanud tuhanded ja tuhanded eesti inimesed ning kelle tähendust klassika vahendamisel on raske ülehinnata.

Auhinnaks on Enn Põldroosi graafiline leht ja Seltsi tänukiri. 

Senised Klassiku sõbrad on olnud kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, lavastaja Heidi Sarapuu ning tõlkija ja kirjandusteadlane Juhani Salokannel.

Maarja Vaino kõne Klassiku sõbra tiitli üleandmisel:

Türgi kirjanik Orhan Pamuk avas 2012. aastal muuseumi nimega „Süütuse muuseum“ oma samanimelise romaani järgi.

See muuseum – nagu ka romaan – olid fiktsioon, ometi reaalsus. Muuseumis sai näha lugematuid esemeid, mida oli romaanis kirjeldatud ning neile oli antud n-ö ajalooline tähendus. Väljamõeldud tegelaste väljamõeldud asjad said ühtäkki reaalsuseks.

Pamuki „Süütuse muuseum“ tuli mulle meelde, kui hakkasin mõtlema Elmo Nüganeni ja klassika lavastamise peale.

Tegelikult on ju iga lavastus nagu väike teosepõhine muuseum. See, mis teoses jääb ebamääraseks või aimatavaks, tuleb laval muuta konkreetseks ja nähtavaks. Ja asjad, millel on eriline tähendus, tuleb sättida rambivalgusesse, n-ö peavitriini. Ning lavastusest jääb alati alles mingi oma maailm, asjad, mis on saanud uue tähenduse ja mis – olgugi väljamõeldised – on muutunud mingi mälu ja emotsiooni kandjaks.

Aga kuigi sõna ja/või teksti asjadeks transformeerida on keeruline, siis veelgi keerulisem on lavale tuua teose õhustikku. Mulle tundub, et Elmo Nüganeni lavastajageenius on seisnenud just genius loci – kui paigana võtta teost, raamatut – äratundmises ja lavale ümber paigutamises.

Vast ei ole ootamatu, et jõuan siit Tammsaare juurde. Kuigi Nüganeni lavatuste nimekirjas on klassikutel täiesti selge ülekaal. Sealt leiame Shakeaspeare’i, Dumas, Tolstoi, Dostojevski, Tšehhovi ja paljudel teiste nime.

Aga meie jaoks siin on ikkagi kõige olulisem Tammsaare. Ja Tammsaare loomingus on eriline roll õhustikul. On väljakutse lavastada õhustikku, vaimu, locit. Ma ei tea, millise imenipiga see Nüganenil on õnnestunud. Vast juhtub Nüganenil klassikuid ja eriti Tammsaaret lugedes samamoodi nagu juhtus preili Mardusel novellis „Viiul“. Preili Mardus väidab nimelt, et tema viiul „on täis vaimu [—], temas on mitu hinge, mitu vaimu ja need mitu hinge ja vaimu on minu peale tulnud“. Preili Mardusel juhtus see tihtipeale öösiti, kui ta avastas end peegli ees seismas ja viiulit mängimas.

Äkki on ka Nüganen end avastanud öösel peegli ees seismas, raamat käes ja seal olevad hinged ja vaimud on tulnud tema peale, nii et tal ei jää lõpuks muud üle, kui omakorda  hüpnotiseerida ära etenduse vaatajad. Igal juhul on fakt see, et Tammsaare tekst hakkab Nüganeni käes helisema. Aga helisemine toimub Tammsaare loomingus ikka ainult neil harvadel juhtudel kui kujutlus millestki ja reaalsus saavad omavahel kokku, tekkib kattumine nähtamatu ja nähtava vahel. Seda juhtub ka päriselus sama harva kui Tammsaare loomingus. Võib ainult olla õnnelik ja tänulik, et Elmo Nüganen on osanud oma Tammsaare-lavastustega teatrilavad helisema panna. Arvan täiesti erapooletult, et kuigi ma ei ole kõiki Nüganeni lavastusi näinud, on just Tammsaare-lavastused parimad mitte ainult Nüganeni enda, vaid ka eesti teatri loos. Tammsaare lavastamise traditsioon on ju pikk, aja jooksul on tehtud üle 50 lavastuse. Nende lavastuste nimistus kuulub Nüganen oma lavastustega vaieldamatult  tippu.

Klassika lavastamine on alati tohutu väljakutse. Kõigepealt tuleb seista silmitsi kriitikute veendumusega, et kuna klassikat teatakse, siis tuleb lavastus kindlasti igav ja teada-tuntud. Siis tuleb silmitsi seista teksti endaga, mis heade klassikute puhul nõuab alati korraliku süvenemist. Ning silmitsi tuleb seista ka selle n-ö metsamaterjaliga, mis klassikute uurimisega on kaasnenud ning samaaegselt ammutada sealt ideid, aga leida ka täiesti oma hääl, midagi, mille peale teised ei ole veel tulnud. Lavastus ise peaks aga olema ühtaegu autoritruu, moodne, ütlema midagi täiesti uut, aga samas kindlaid ja oodatud asju, mida inimesed konkreetse klassikuga seoses ootavad. Ühtlasi tuleb olla vaatajasõbralik ja kas või natuke seksikas.

Klassikutega suudavad mõõtu võtta ja võitjana väljuda ainult vähesed. Peab ise olema klassiku mõõtu, peab liikuma temaga samas sfääris, jagama sama vaimu. Peab teksti lugedes vaatama tõtt autoriga, leidma ridade vahelt tema silmad, mis ütlevad: jah, just seda ma mõtlesingi. Nüganen oskab seda kunsti. Ta räägib klassikut – klassikute keelt, mis on omamoodi lindude keel – kõik kuulevad, aga vähesed mõistavad.

Ma tahaksin õnnitleda kõigepealt meid, Elmo lavastustest osasaajaid, et meie hulgas on mees, kes räägib lindude keelt. Seejärel tahaksin õnnitleda klassikuid, et on olemas lavastaja, kes oskab nendega rääkida, leiab nendega silmsideme.

Ja lõpetuseks tahan õnnitleda Elmot, kes on otsast lõpuni Klassiku sõber!

Vaata pilte ka ERR Kultuuriportaalist!

Ümarlaud “Kas eesti kirjandus lahkub koolist?”

30. jaanuaril toimus Rahvusraamatukogu Milleri salongis ümarlaud “Kas eesti kirjandus lahkub koolist?”

“Ümarlaua ajendas mure selle pärast, et eesti laste teadmised eesti kirjandusest on aina kehvemad,” lausus ümarlaua üks korraldajaid, Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann. “Eesti kirjandus on rahvusliku identiteedi üks alustalasid. Järjepidevus katkeb, kui meil ei ole millestki ühisest rääkida isekeskis ega midagi ühist edasi anda, et oleks põlvkondade vahel loomulik side.”

Ka emakeeleõpetajad on aastaid tähelepanu juhtinud sellele, et eesti keele ja kirjanduse korralikuks õpetamiseks on liiga vähe tunde. “Õpetajad ei jõua eesti kirjanduse ajalugu läbi võtta, pealegi on Eesti koolides kehtiv ainekava gümnaasiumis üles ehitatud kursusepõhiselt ning eraldi kursust “Eesti kirjandus”  ainekavas ei olegi,” sõnas Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse liige Anu Kell.

Murelikud on ka raamatukogutöötajad, kes näevad, kuidas raamatud õpilasest kaugemale viiakse. “Kooliraamatukogude kaotamine või keldrinurka taandamine vähendab lugemist. Head raamatud peavad olema õpilase käeulatuses,” märkis Jaanus Kõuts Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.

Ümarlaua idee ühe algataja Maarja Vaino sõnul on olukord eesti kirjanduse õpetamisega kehv, sellega ei ole rahul paljud õpetajad ega ka lapsevanemad. “Näib justkui iseenesestmõistetav, et eesti keel ja eesti kirjandus on eesti koolis üks tähtsamaid aineid. Tegelikkuses aga näeme nende ainete vähest väärtustamist ja kahanemist õppekavas. Ümarlauaga tahame teema laiema avalikkuse ette tuua, et saavutada muudatust.”

Ümarlauda korraldasid Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Tallinna Kirjanduskeskus ning Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.

Arutlejateks on Rein Veidemann (TVSS), Anu Kell (EES), Ivika Hein (Miina Härma gümnaasium), Anneli Kõvamees (TLÜ), Jaanus Kõuts (LMKR) ja Mihkel Rebane  (HTM üldharidusosakonna juhataja). Ümarlauda modereerib Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus). Vestluse juhatab väikese sõnavõtuga sisse kirjandusloolane, ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja  Toomas Haug.

Ümarlaua tulemusel sündis pöördumine Haridus- ja Teadusminister Mailis Repsile.

Pöördumist saab lugeda siit.

Riigikogu liikmed said suvelugemiseks “Tõe ja õiguse” I osa

Tänasel Riigikogu viimasel istungi ​päeval kinkis​ Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts kõigile Riigikogu liikmetele​ A. H. Tammssaare “Tõe ja õiguse” I osa äsja ilmunud uustrüki, mille on illustreerinud noor kunstnik Mark Antonius Puhkan. “Tõe ja õiguse” I osa uustrükiga tähistatakse klassiku 140. juubeliaastat ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Kingituse andsid vahetult pärast istungi lõppu Riigikogu kunstisaalis üle seltsi esimees Rein Veidemann ja seltsi liige Maarja Vaino.
“See on kolme põlvkonda hõlmav saatuseromaan. See on meie esimene filosoofiline romaan. See on romaan, mis on andnud meile ridamisi arhetüüpe, kelle variatsioone kohtame tänagi endi keskel: Andreseid ja Pearuid, Krõõtasid ja Marisid, Tiinasid ja Indrekuid, nagu ka Köögertale ja Vesiroose,” ütles Rein Veidemann oma sõnavõtus.

“Tammsaare armastas oma tegelasi ja eestlast. ​”Tõe ja õiguse” Vargamäe on kogu Eesti sümbol ja selles mõttes oleme kõik sündinud Vargamäel​,” lisas oma pöördumises Maarja Vaino.

Riigikogulaste hulgas tekitas kingitus rõõmsat elevust ja ka nostalgiat. Marko Pomerants meenutas oma käike Vargamäele ning Igor Gräzin leidis, et “Tõe ja õiguse” II osa härra Mauruse mõtted on aegumatu kullafond.

Raamatu vahel oli ​seltsi läkitus rahvaesindajatele.

Austatud Riigikogu liige!
Sinu käes on “Tõe ja õiguse” I osa värskete illustratsioonidega uustrüki eksemplar. Selle väljaandega tähistame A. H. Tammsaare 140. juubeliaastat. Ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
“Tõde ja õigus” on üks meie kultuuri alustalasid, meie kirjanduse tüvitekst. Romaan vaatab sügavale eestlase olemusse ning meenutab lugejale, millised olid need kanged mehed ja see rahvas, kes ühel päeval kuulutas välja oma iseseisva riigi. Aga see on ka hoiatusromaan – sihi kaotamisest ja isekusest. See on romaan unistamisest ja sellest, et unistusi tuleb ellu viia vastutustundlikult, kaaskodanikele haiget tegemata.
“Tõde ja õigus” juhatab meid nii inimelu kui ka eestluse põhiküsimuste juurde. Neid asju ei tohi unustada. Vastupidi, nende üle tuleb ikka ja jälle mõelda.
Lugegem käesoleval juubelisuvel Tammsaaret! Et jätkata sügisel väärikalt oma rahva esindamist ja teenimist.
Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts

Pilte esitlusest saab vaadata Riigikogu lehelt https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xiii-riigikogu/xiii-riigikogu-sundmused/tammsaare-ja-vilde-soprade-seltsi-esindajad-kinkisid-riigikogu-liikmetele-h-tammsaare-toe-ja-oiguse-osa-varskete-illustratsioonidega-uustruki-eksemplari/. Fotode autor on Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Pressiteate edastas
Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts

Klassiku sõber 2018

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts andis täna kell 15.00 Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis välja kolmanda Klassiku sõbra tiitli.

“Tiitliga pärjatakse inimest, kel on auhinna kätteandmisele eelnenud kalendriaasta jooksul ilmunud publikatsioon või mis tahes muu kultuuriteo autorile või autorite kollektiivile, kes on oma tegevusega edendanud eesti kirjandusklassika tundmist ja populariseerimist,” lausus Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann.

Klassiku sõber 2018 on Juhani Salokannel, kirjanik, estofiil ja “Tõe ja õiguse” viie osa soome keelde tõlkija. Eelmisel aastal nägi Soomes ilmavalgust Juhani Salokandle kirjutatud monograafia Tammsaarest. Tema teos “Noore Eesti südametunnistus” (“Nuoren Viron omatunto”) ilmub sel aastal Piret Saluri tõlkes ka eesti keeles.

Auhinnaks sai laureaat Evi Tihemetsa graafilise lehe ja Seltsi tänukirja.

Varem on Klassiku sõbra tiitli saanud kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (2016) ning kirjanik ja lavastaja Heidi Sarapuu (2017).

Tammsaare 140. sünniaastapäeva juubeliaktuse kokkuvõte

30. jaanuaril toimus  Rahvusooperis Estonia meie seltsi korraldatud pidulik A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamise aktus.

Aktusel lausus tervitussõnad Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul oleks tore, kui Tammsaare oleks meile armas ja igapäevane, kõigile lähedal ja meie tegemistes natuke tuge pakkuv kirjanik. Presidendi sõnum noortele oli lugeda „oma Tammsaared kapsaks“.

„Seal on uskumatult hästi kõnetavat materjali igale põlvkonnale, keda vaevavad elu igavesed mured – noorena ilusamad, vanemana üha rohkem vaevadega põimitult,“ lausus president.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et Tammsaare on kirjanik, kes räägib armastuse tähtsusest inimeseks olemise juures.

„Me vajame Tammsaaret just armastuse sõnumi pärast. See tähendab, et inimest tuleb armastada ning inimest peab armastama isegi siis, kui see armastus on lootusetu, viljatu ja armetu. Kui me poleks pealtnäha viljatult ja lootusetult armastanud Eestit, ei tähistaks me sel aastal riigi sajandat sünnipäeva. See, mis meie riiki ja meie inimesi koos hoiab, on just armastus. Tammsaarelik armastus,“ rääkis Saar.

Sündmuse korraldanud Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimees Rein Veidemann tegi ettepaneku, et edaspidi võiks 30. jaanuar olla meie riigi tähtpäevakalendrisse kantud Tammsaare päevana.

„See oleks niisugune päev, mis oleks täielikult pühendatud eesti kirjandusele ja kogu meie kirjanduskultuurile, nagu meil on Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, 14. märts  pühendatud emakeelele.  See päev, 30. jaanuar korduks siis nii kaua, kuni on olemas Eesti riigi tähtpäevade kalendaarium,“ sõnas Veidemann.

Aktusel kuulutati välja ka Tallinna linna Tammsaare romaanipreemia laureaat, kelleks osutus kirjanik Nikolai Baturin.

Preemiat üle andma tulnud Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles oma sõnavõtus, et romaan on nõudlik žanr, mis vajab erilist esiletõstmist. Ta meenutas, et Tallinna linn andis juba 1940. aastal esimest korda välja romaanipreemia, millega tunnustas postuumselt Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“.

Žürii esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on eesti kaasaegne romaan heas seisus ning väga elujõuline. Žürii (Tiit Aleksejev, Maimu Berg, Maarja Vaino) leidis, et Nikolai Baturin on oma viimase romaaniga “Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse” saavutanud erilise žanrimeisterlikkuse ning kogu oma loominguga loonud äratuntava omakosmose.

Aktuse viimane kõneleja Maarja Vaino rääkis, et kontserdil kõlanud muusika on seotud Tammsaare muusika-eelistustega ning et üle kõige armastas kirjanik sümfoonilist muusikat ja viiulimängu.

Kuna kirjaniku loomingus tähistab muusika sageli midagi helget, lootis Vaino, et ka aktusest osavõtjad saavad kaasa ühe kauakestva hingehelina, mis kasvab veelgi, kui koju jõudes mõni Tammsaare teos avada.

Aktuse lõpetas Aivar Tommingase esitatud A.H.Tammsare „Truudus“, tekst, mille Tammsaare kirjutas 1939. aastal noortele.

Palju kiidusõnu pälvisid katkendid Elmo Nüganeni lavastatud  Tammsaare-ainelistest lavastusest ning Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri (dirigent Jaan Ots) ja solisti (Kristel Pärtna) etteasted.

„Tahan jagada oma vaimustust ja öelda, et see oli üks tõeliselt õnnestunud sündmus, mille kohal hõljus ehe vaim, olgu siis kirjanduse, juubilari või rahva/rahvuse oma,“ sõnas üks külalistest. „Nii selgelt ja tajutavalt ühtesiduv, millist tänapäeval mitte just sageli ei kohta.“

Aktusest tegi otseülekande ERR-i kultuuriportaal, salvestus koos lisadega oli eetris ETV2-s reedel kell 21.35.

 

Tammsaare 140 kontsert-aktus Estonias

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts korraldab 30. jaanuaril kell 19.00 Estonias A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamiseks piduliku kontsert-aktuse.

Aktusel esitab Tallinna Linnateater katkendeid Elmo Nüganeni Tammsaare-lavastustest, musitseerib Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester ning antakse üle Tallinna linna Tammsaare romaanipreemia. Kuuleme Vabariigi Presidendi tervitust ja meie Seltsi esimehe Rein Veidemanni peokõnet.

Kõik Seltsi liikmed on aktusele eriliselt oodatud!
Soovi korral saab end sündmusele registreerida siin!
Olete oodatud koos kaaslasega!

Seltsi üldkoosolek

Hea Tammsaare ja Vilde sõber!

Ootame Sind Seltsi üldkoosolekule 10. mail kell 17.30 Tammsaare muuseumisse.

Päevakorras:

Tervitussõnad
1. Päevakorra kinnitamine
2. Tegevusaasta aruande esitamine
3. Majandusaasta aruande esitamine
4. Revisjonikomisjoni aruande esitamine
5. 2017. aasta plaanide tutvustamine
6. Jooksvad küsimused
Järgneb jalutuskäik Kirjanduslik Kadriorg.

Juhul, kui te koosolekule tulla ei saa, palume kindlasti Seltsile edastada volikirja, et üldkoosolek oleks otsustusjõuline. Volikirja saab saata aadressile ahtev@mail.ee
Volikiri

Kaunist saabuvat nädalavahetust soovides,
Teie Selts