Rein Veidemanni kõne Seltsi avakoosolekul 14. II 2016

Armsad klassikute sõbrad!

Rõõm on näha teid nii arvukalt kogunenuna Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi avaüritusele Tammsaare majamuuseumis.

Seltsi algatusrühm ja esimene juhatus, kelle nimel ma teid kõiki siin tervitan, valis esimeseks kokkusaamiseks tänase päeva teadlikult. Loe edasi: Rein Veidemanni kõne Seltsi avakoosolekul 14. II 2016

“Klassiku sõber” 2016 on Rutt Hinrikus

14. veebruaril kell 16.00 toimus Tammsaare muuseumis (Koidula 12A) Seltsi avaüritus, mil anti välja „Klassiku sõbra“ tunnustus. Esimese “Klassiku sõbra” tiitli ja tunnustuse sai pikaajalise pühendunud tegevuse eest Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus, kes on tuntud nii kirjandusteadlasena kui ka Eesti elulugude kogumise suurprojekti vaimse juhina. Rutt Hinrikus on Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ning Ristikivi loomepärandi olulisemaid uurijaid

Üleandmiskõnes rõhutas Toomas Haug, et Rutt Hinrikuse tegevuse tulemusel on Eestis uuesti saanud oma hääle mitmed Nõukogude režiimi ajal kõrvale tõrjutud kirjandusklassikud. Elulugude kogumine, publitseerimine ja mõtestamine on aga aidanud taastada aastakümneid vaikima sunnitud rahva vaimset järjepidevust”.

Klassiku sõbra” tunnustusena antakse üle Seltsi tänukiri ja Marje Üksine graafiline leht “Kõik on üks”.

Loe Toomas Haugi sõnavõttu

Selts avaldas ja kommenteeris ka Tallinna Linnavolikogule saadetud pöördumise sisu, kus tuntakse muret Tammsaare ja Vilde muuseumides kujunenud olukorra pärast.

Vaata ka Postimehe galeriid ja Reporteri videot.

 

 

 

Seltsi pöördumine Tallinna Linnavolikogu poole

Pöördumine saadetud 9. II 2016

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts on asutatud eesmärgiga kaasa aidata A. H. Tammsaare ja E. Vilde loomingu ja isikute laiemale teadvustamisele avalikkuses, nende igakülgsele tuntusele ja uurimisele ning kirjanikega seotud pärandi säilitamisele. (https://tammsaarevildeselts.wordpress.com/)

Seltsi üks tegevuseesmärke on olla toetav partner Kadriorus asuvatele Tammsaare ja Vilde muuseumidele.

Tutvudes nimetatud muuseumide hetkeolukorraga, sai selgeks, et muuseumid on juba mõnda aega kannatanud koondamiste ja töötamisvõimaluste kärpimise all. Kui veel mõned aastad tagasi oli muuseumid avatud kuus päeva nädalas, siis nüüdseks on avatud päevi järele jäänud neli. Tuleb välja, et kõige olulisemate kirjandusklassikute pärand on Eesti kirjanike muuseumide hulgas avalikkusele kõige raskemini kättesaadav. Isegi majanduslikult kehval järjel olevas Alatskivi vallas asuv Liivi muuseum on rohkem avatud!

Tammsaare ja Vilde muuseumide juhtidelt saime teada, et lahtiolekuaegade muutmisega kaasnes ka järjekordne töötajate koondamine. Viimase paari aasta jooksul on mõlemast muuseumist kokku koondatud 5 ja pool töökohta, sealjuures halduspersonali kõrval ka sisulisi töökohti, nagu terve pedagoogikoht. Tammsaare muuseumi pedagoogi koormuse viimine 0,5 koha peale on toonud kaasa külastatavuse languse (2015 aastal langes külastatavus ligi 20%, nagu on lugeda muuseumi kodulehelt). Mõlemas muuseumimajas on alles jäänud ainult 1 järelvaataja täiskoht ning ajalooliste korterite turvalisus ei ole enam korralikult tagatud.

Tunneme kirjandusklassikute muuseumide süstemaatilise ressursside kokkutõmbamise pärast tõsist muret. Väikeste järk-järguliste negatiivsete sammudega on Tallinna Linnamuuseumi juhtkond ahendanud tunnustatud muuseumide tegutsemisvõimekust ning sisuliselt ignoreerinud oma kohustusi kirjanike muuseumide arendamisel ning sealse kultuuripärandi uurimisel, vahendamisel ja propageerimisel.

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts rõhutab, et Kadriorus asuvad kaks kirjaniku muuseumit sisaldavad ainulaadset kultuuripärandit ja on meie pealinna uhkuseks.

Palume Tallinna linnavolikogul astuda omapoolseid samme, et nendes muuseumides taastataks muuseumide turvalisust tagav töötajate arv (sh järelvaatajad), sisulist tööd tagav muuseumipedagoogide koormus ning vähemalt viiepäevane lahtiolekuaeg nädalas. Ja et praegu säästukuurile pandud muuseumidele võimaldataks arenduseks vajalikud finantsid ning sobivad töötingimused muuseumides töötavatele eriharidusega spetsialistidele.

Palume Seltsile vastata, milliste konkreetsete tegevustega saab volikogu kirjanike muuseume aidata?

Lisaks tunneme huvi:

1. Millisel moel plaanitakse tähistada käesoleval aasta augustikuus Vilde muuseumi 70-ndat juubelit?

2. Millised on plaanid A. H. Tammsaare 140. juubeliaasta tähistamiseks kahe aasta pärast, 2018?

Seltsi juhatuse nimel

Rein Veidemann

Juhatuse esimees