Klassiku sõber 2018

Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts andis täna kell 15.00 Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis välja kolmanda Klassiku sõbra tiitli.

“Tiitliga pärjatakse inimest, kel on auhinna kätteandmisele eelnenud kalendriaasta jooksul ilmunud publikatsioon või mis tahes muu kultuuriteo autorile või autorite kollektiivile, kes on oma tegevusega edendanud eesti kirjandusklassika tundmist ja populariseerimist,” lausus Seltsi juhatuse esimees Rein Veidemann.

Klassiku sõber 2018 on Juhani Salokannel, kirjanik, estofiil ja “Tõe ja õiguse” viie osa soome keelde tõlkija. Eelmisel aastal nägi Soomes ilmavalgust Juhani Salokandle kirjutatud monograafia Tammsaarest. Tema teos “Noore Eesti südametunnistus” (“Nuoren Viron omatunto”) ilmub sel aastal Piret Saluri tõlkes ka eesti keeles.

Auhinnaks sai laureaat Evi Tihemetsa graafilise lehe ja Seltsi tänukirja.

Varem on Klassiku sõbra tiitli saanud kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (2016) ning kirjanik ja lavastaja Heidi Sarapuu (2017).

Tammsaare 140. sünniaastapäeva juubeliaktuse kokkuvõte

30. jaanuaril toimus  Rahvusooperis Estonia meie seltsi korraldatud pidulik A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamise aktus.

Aktusel lausus tervitussõnad Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul oleks tore, kui Tammsaare oleks meile armas ja igapäevane, kõigile lähedal ja meie tegemistes natuke tuge pakkuv kirjanik. Presidendi sõnum noortele oli lugeda „oma Tammsaared kapsaks“.

„Seal on uskumatult hästi kõnetavat materjali igale põlvkonnale, keda vaevavad elu igavesed mured – noorena ilusamad, vanemana üha rohkem vaevadega põimitult,“ lausus president.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma sõnavõtus, et Tammsaare on kirjanik, kes räägib armastuse tähtsusest inimeseks olemise juures.

„Me vajame Tammsaaret just armastuse sõnumi pärast. See tähendab, et inimest tuleb armastada ning inimest peab armastama isegi siis, kui see armastus on lootusetu, viljatu ja armetu. Kui me poleks pealtnäha viljatult ja lootusetult armastanud Eestit, ei tähistaks me sel aastal riigi sajandat sünnipäeva. See, mis meie riiki ja meie inimesi koos hoiab, on just armastus. Tammsaarelik armastus,“ rääkis Saar.

Sündmuse korraldanud Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi esimees Rein Veidemann tegi ettepaneku, et edaspidi võiks 30. jaanuar olla meie riigi tähtpäevakalendrisse kantud Tammsaare päevana.

„See oleks niisugune päev, mis oleks täielikult pühendatud eesti kirjandusele ja kogu meie kirjanduskultuurile, nagu meil on Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, 14. märts  pühendatud emakeelele.  See päev, 30. jaanuar korduks siis nii kaua, kuni on olemas Eesti riigi tähtpäevade kalendaarium,“ sõnas Veidemann.

Aktusel kuulutati välja ka Tallinna linna Tammsaare romaanipreemia laureaat, kelleks osutus kirjanik Nikolai Baturin.

Preemiat üle andma tulnud Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles oma sõnavõtus, et romaan on nõudlik žanr, mis vajab erilist esiletõstmist. Ta meenutas, et Tallinna linn andis juba 1940. aastal esimest korda välja romaanipreemia, millega tunnustas postuumselt Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“.

Žürii esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on eesti kaasaegne romaan heas seisus ning väga elujõuline. Žürii (Tiit Aleksejev, Maimu Berg, Maarja Vaino) leidis, et Nikolai Baturin on oma viimase romaaniga “Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse” saavutanud erilise žanrimeisterlikkuse ning kogu oma loominguga loonud äratuntava omakosmose.

Aktuse viimane kõneleja Maarja Vaino rääkis, et kontserdil kõlanud muusika on seotud Tammsaare muusika-eelistustega ning et üle kõige armastas kirjanik sümfoonilist muusikat ja viiulimängu.

Kuna kirjaniku loomingus tähistab muusika sageli midagi helget, lootis Vaino, et ka aktusest osavõtjad saavad kaasa ühe kauakestva hingehelina, mis kasvab veelgi, kui koju jõudes mõni Tammsaare teos avada.

Aktuse lõpetas Aivar Tommingase esitatud A.H.Tammsare „Truudus“, tekst, mille Tammsaare kirjutas 1939. aastal noortele.

Palju kiidusõnu pälvisid katkendid Elmo Nüganeni lavastatud  Tammsaare-ainelistest lavastusest ning Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri (dirigent Jaan Ots) ja solisti (Kristel Pärtna) etteasted.

„Tahan jagada oma vaimustust ja öelda, et see oli üks tõeliselt õnnestunud sündmus, mille kohal hõljus ehe vaim, olgu siis kirjanduse, juubilari või rahva/rahvuse oma,“ sõnas üks külalistest. „Nii selgelt ja tajutavalt ühtesiduv, millist tänapäeval mitte just sageli ei kohta.“

Aktusest tegi otseülekande ERR-i kultuuriportaal, salvestus koos lisadega oli eetris ETV2-s reedel kell 21.35.