Kairi Tilga kõne Klassiku Sõbra tiitli üleandmisel

14.02.2021

Mõne aasta eest veel Vilde muuseumis töötades ja igapäevaselt kirjaniku maapealne delegaat olles, oli mul juba mõnda aega põues suur paine. Selle paine nimi oli VILDE puudumine Eesti teatris!

Ühest küljest on see terav probleem, kuna teame, et teater suudab elustada kirjandusklassikat, viia seda uutesse kõrgustesse ja serveerida sellest ka 21. sajandi eestlasele väärt vaimutoitu.  Ilma teatrilaval olemata nagu polegi klassikul lootust?!

Teisalt on see valus probleem, kuna teater- see oli muidu ateistliku Vilde religioon. Väärika olemise ja timmitud avaliku sõnaga Vilde kaotas teatrist rääkides justkui meele!

Teatrikire ilmestamiseks paar meenutust:

  1. Juba 1886. aastal ajalehess Virulane töötades mõtestab 21- aastane Vilde Eesti näitekunsti püüdlusi ja eesmärke. Ajal kui rahvuslikku teatrit- ega näitekunsti polnudki veel, oskab see noormees täpselt näha, mida tuleb teha, et valdkonda arendada. Ta näeb teatris Suurt Ühendajat- silda erimeelsuste ja ühiskondlike seisuste ületamiseks. Lõimumise altarit.

„Haritud inimene on hariduse sõber- saagu see sõprus hariduse kasuks ka teatris nähtavaks”, kirjutas ta.

2. Saksa okupatsiooni tingimustes avas Vilde 20. augustil 1918 Estonia teatri uue hooaja. Ta räägib kriisiajal pühalikult ilust, tõest ja kvaliteedist. Teatrist on ehk isegi just kriisiaja kiuste saanud tema jaoks pühakoda. Vilde pühitseb vaimutemplit teeniva preestrina seda rahvuslikku kunstikoda ja lubas seda innukalt ajakõrgusele viia. Ta kutsus igaüht osalema nendel esteetilistel jumalateenistustel nii täna kui ka homme, sest see aitab saada paremaks inimeseks.

Vilde vaimu tempel täna on muidugi tema muuseum. Seetõttu tundus väga oluline, et just sinna autentsesse keskkonda saaks ühe lavastuse, mis päriselt avaks kirjanikku ennast. Meest omas ajas, omas kultuuris, oma valikute ja väärtustega.  

Urmas Vadi poole pöördumine ja temalt kiirelt jah saamine oli suur vedamine. Nüüd teame, et vedamine mitte ainult Vilde muuseumi, vaid ka eesti teatri ja kirjanduspärandi jaoks laiemalt.

Vadi sõna kaudu sai Vilde taas elavaks  ja VILDE SAI EESTI TEATRISSE.

Lavastuse „Millest tekivad triibud?“ iseloomustamiseks on öeldud: koomiline, traagiline, pöörasusi ja pöördeid täis, lopsaka fantaasiaga, peenete kihistustega, tundeline, vihjeline. Selles põimub Vilde lugu kirjandusloo ja tema enda loominguga. Kokku kõlab see kõik alliksaarelikult öeldes, kas naljakalt tõsiselt või tõsiselt naljakalt.  

Lavastuses on Vadi Vildet hästi tabanud. Kandma jääb rahutuse tunne, mis on Vildele väga olemuslik. Vilde oli rahutu, sest aeg oli selline. Ta adus seda vastutust ajal kui kõike oli vaja alles luua: kirjandust, ajakirjandust, teatrit, kriitikat, riiki, otsida kodu ja armastust, reisida. Kuskil polnud rahu ja kogu aeg miski või keegi nagu segas.

Meil on eesti teatris täna üksikud inimesi, kes suudavad ise teksti kirjutada, selle lavastada ja ka lavastuse kujunduse luua. Selleks peab olema selge nägemus ja sõnum. Vadil oli!

Lavaseade, mis pretendeerib lausa eraldi tegelaskuju positsioonile, kandis tugevaid vihjeid ja andis taaskord tabavalt edasi midagi vildelikku. Sumbunud, pime, möödunud aegade kila-kola täis. Või oli sees alaline meenutus sellest, kust Vilde tegelikult pärit oli – tabav kujund ilmestamaks kitsaks jäänud kodumaad, suletud kultuuriruumi, kust kirjanik ihkas suurde, avarasse ja valgesse maailma.

Võib julgelt öelda, et Vadi ja Vilde pistsid võrdväärsete kirjanikena selles näidendis rinda – ühel hetkel oli Vadi all ja Vilde peal, siis jälle Vilde all ja Vadi peal.

Klassiku sõbraks saab iga aasta inimene, kes on aasta jooksul märkimisväärselt edendanud kirjanduspärandi tundmist ja populariseerimist. Küll on hea, et kuuenda Klassiku sõbra tiitli VILDE populariseerimise eest saab kirjanik URMAS VADI!

Kairi Tilga

14.02.2021

P.S. Ja Vilde on kahtlemata ka esimene, kes tõi eesti kirjandusse triibud😊 Eesti kirjanduses on vist nii, et seal, kus triibud, seal Vilde.

Üks kommentaar “Kairi Tilga kõne Klassiku Sõbra tiitli üleandmisel

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s